"Vihurimäe"

"Noorkuu" Stephenie Meyer

Bella Swani jaoks on üks asi tähtsam kui elu: Edward Cullen. Aga armastus vampiiri vastu on palju ohtlikum, kui Bella oleks iial osanud arvata. Edward päästis Bella juba ühe õela vampiiri küüsist, aga nüüd, mil nende kõiketrotsiv suhe paneb kaalule kõik, mis on neile vähegi kallis, mõistavad nad, et mured pole kaugeltki lõppenud…
Raamatus, mis on järg Videvikule, põimuvad romantika ja põnevus ja lugu võtab tõeliselt üleloomuliku pöörde.

"Videvik" Stephenie Meyer

Isabella Swan kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta salapärase võluva Edward Culleniga ning tema elu võtab ülipõneva ja hirmutava pöörde. Portselanheleda naha, kuldsete silmade, lummava hääle ja üleloomulike annetega Edward on ühtaegu vastupandamatu ja läbinähtamatu. Kuni tänaseni on tal õnnestunud oma tõelist loomust varjata, aga Bella võtab nõuks tema tumedale saladusele jälile jõuda. Bella aga ei mõista, et mida rohkem ta Edwardisse kiindub, seda rohkem riskib ta nii enda kui ka oma lähedaste turvalisusega. Ja nüüd võib olla hilja ümber mõelda...

Kolm asja on aga kindlad. Esiteks, Edward on vampiir. Teiseks, ta januneb Bella vere järele. Ja kolmandaks, Bella on tingimusteta ja pöördumatult temasse armunud.

"Lepitus" Ian McEwan

1934. aasta palavaimal suvepäeval näeb 13-aastane Briony pealt, kuidas tema vanem õde Cecilia võtab oma lapsepõlvesõbra Robbie silme all riidest lahti ja sukeldub purskkaevu.
Sama päeva lõpuks on nende kolme elu jäädavalt muutunud. Robbie ja Cecilia on ületanud piiri ja neist saavad noorema tüdruku kujutlusvõime ohvrid. Briony paneb toime kuriteo, millele ta kogu oma ülejäänud elu andeksandmist otsib.

«Kuid mis toob lepitust kirjanikule, kes oma absoluutse võimuga tulemuste üle otsustamisel on ühtlasi jumal? Pole kedagi, ei ühtki väge ega kõrgemat kuju, kelle poole pöörduda, kellega ära leppida, või kes võiks talle andeks anda.»

«Lepitus» kandideeris 2001. aastal Bookerile ning pälvis 2003. aastal USA mainekaima kirjandusauhinna (National Book Critics Circle Award).

"Kuristik rukkis" S.D. Salinger

«Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kuueteistkümneaastase Holden Caulfieldi monoloog, tema siiras pihtimus enesest ja elust, mis teda ümbritseb.
Et see näiliselt vähenõudlik teos aga ometi laialdast huvi äratas, seletub sellega, et huumor ja traagika, lapselik-poeetiline tundemaailm ning noorukit masendav vaimne tühjus ja jõhkrus liituvad teoses ameerika elulaadi veenvaks läbivalgustuseks.

"Ekke Moor" August Gailit

August Gailiti (1891–1960) «Ekke Moor» ilmus esmakordselt 1941. aasta lõpul, olles esimene romaan, mis ilmus pärast 1940.–1941. aasta vapustusi.
Helge õhustiku ja üldinimlike teemade tõttu äratas see toona suurt tähelepanu ja poolehoidu ning romaani tähelepanuväärsus pole kadunud siiani. Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäiaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama. Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle – selleks, et jõuda «lahtiste allikateni».
Üllatusrohkete keerdkäikude abil saab lugeja osa noore mehe iseäralikust kujunemisloost. Romaanile lisab võlu autori omalaadne keelkasutus.

"Musta pori näkku" Mihkel Raud

Mul on harukordne võimalus aastate jooksul näha, kuidas Eesti popjumalad otse kuulsuse tippu on marssinud. See raamat siin püüab neid tagantjärele monumentaalsetena tunduvaid hetki võimalikult ausalt sõnastada.
Jutud selles raamatus pole just alati kõige süütumad. Kuid loodetavasti paistab nende ebasiivsate ja roppudegi lugude tagant midagi, mis aitab tänapäeval aru saada, miks on asjad täpselt nii, nagu need on. Sest mõistmata, kust me tuleme, on võimatu aru saada, kus praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata.
Mihkel Raud

"Lesley loss" Jane Austen

"Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski

Romaani peategelane endine üliõpilane Rodion Raskolnikov elab äärmises vaesuses. Ta on näljas, pesemata ja räämas, riided on tal seljas räbaldunud, tema vilets toake sarnaneb vähe inimese eluasemega. Viibides päevade viisi oma toakese üksilduses, küpsevad tema peas kõige fantastilisemad plaanid. Ta otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide -- vastikuse ja kurjuse kehastuse.
Sooritanud kuritöö, rüvetas Raskolnikov koos sellega ka oma hinge ja kaotas oma rahu.
Kirjaniku sõnade järgi on hingepiinad kõige rängemaks ja kohutavamaks karistuseks.
Teose väärtust kahandab romaani moraliseeriv ja vagatsev lõpp.
Ta õigustab oma kavatsust teooriaga, et tugevale inimesele on idee huvides lubatud üle astuda kõigist moraalinormidest, kuritöö on keelatud üksnes nõrkadele.

"Isa Goriot" Honoré de Balzac

19. sajandi prantsuse klassiku Honoré de Balzaci romaani «Isa Goriot» uustrükile on järelsõna kirjutanud Katre Talviste.
Järelsõna mõtiskleb selle üle, mida võiks nüüdseks üle pooleteise sajandi vanustel Balzaci romaanidel olla öelda 21. sajandi hakul, eritleb Balzaci elu ja loomingu põimumisi, selgitab lähemalt, mida tähendab Balzaci liigitamine realistiks, küsides seejärel, kuivõrd ammendavaks võib sellist vooluloolist lahterdamist Balzaci puhul pidada. Lugejale tutvustatakse «Inimliku komöödia» loomise aluseks olnud maailmavaatelist ja kirjanduskontseptsiooni, järelsõna lõpetab sissevaade «Isa Goriot» narratiivsesse struktuuri, kompositsiooni, tegelassuhetesse ja üldideestikku.