Kindlasti on sinu peas tekkinud õigustatud küsimus - miks on raamatu nimi «Kalevipoeg»? On siin juttu müütilisest vägimehest, saame vahest teada tema uutest seiklustest ning võib-olla hõigatakse koguni maha see täpne tärmin, mil tubli hiid tagasi oma rahva sekka pöördub, «eesti põlve uueks looma», nagu ennemalt lubatud? Ei. Siin raamatus pole sõnagi Kalevipoja kohta. Pole ainsatki algriimi ega isegi mitte kõige väiksemat regivärsikest.
Aga miks siis «Kalevipoeg»? Mina ka ei tea. Jumala eest, tuli järsku hull hoog peale, silme eest lõi suisa mustaks - pahh! - nagu oleks rotimürki söönud ja - piraki! - paningi pealkirjaks «Kalevipoeg». Taevas halasta! Kas pole meeletu tegu! Hiljem oli muidugi kohutavalt häbi, aga mis siin enam parata! Jube samm oli kergemeelsel kombel ära astutud.
Loomulikult saan ma aru, et raamatu õige pealkiri pidanuks olema «Mäeküla piimamees», aga targad oleme ju ikka alles tagantjärele...
Siiralt vabandades
Andrus Kivirähk
Pööraselt humoorikad jutustused, iga looga sai päris palju naerda. Kust küll tuleb sellise teksti peale?
Mida ootate eelseisvaslt ekspeditsioonilt?
Väga palju. Loodan eelkõige lahendada rukki ja nisu probleemi. Mis taimed need ikkagi on? Ilmselt on nad väga sügavalt maa-rahvafa seotud, kuna kosmosest tehtud fotodel võib alatasa näha nende keskel askeldavaid maa-inimesi. Kas on tegemist omalaadse riitusega? On nisu ja rukis kultuse objektid? Jumalad? Iga sügisel hävitatakse nende põllud, kuid kevadel tärkavad viljad taas. Inglise teadlased on välja pakkunud hüpoteesi, et tegemist on inimsööjataimedega, kes saavutavad täisküpsuse talvel, mistõttu tuleb nad enne hävitada. Ma ei oska selle seisukohaga nõustuda ega ka seda ümber lükata...
Lehmad sünnivad mustusest
Peatsel nägime lehma. Ta on suur loom, laigulise kerega, mis võimaldab tal tõenäoliselt hästi varjuda, et sedasi nähtamatuks jäädes saaki varitseda. Meil tekkis Kraaniga vaidlus selle üle, miks lehmad linnades ei levi, nagu näiteks tuvid ja varblased. Mina oletasin, et lehmad tekivad mustusest, nii nagu ka prussakad, täid ja teised parasiidid. Linnas puudub aga piisav kogus saasta. Kraan oletas jällegi, et lehmad on muistsed inimesed, kes väga kaua maal viibinuna sealse eluga paremini kohastusid. Vaidlesin vastu- igastahes paremini kohastunud nad küll ei ole. Nägime oma silmaga, kuidas üks maa-inimene lehma köitpidi minema talutas, seega alluvad lehmad maa-rahvale. Kahtlesin ka muistse inimese teoorias ning Siplane lükkas viimaks selle hoopis ümber, teatades, et on uurinud nii maa-rahva kui ka lehmade luustikke, ja leidnud neis mitu erinevust. Kraan püüdis seejärel põrmustada minu mustusest tekkimise teooriat, väites, et sellisel juhul peaksid maa-inimesed lehmi kui parasiite hävitama, mitte aga enda järel vedama. Oletasin, et lehmi kui jõulisi loomi vajatakse enesekaitseks mingite teiste elajate, näiteks kukkede eest. See näis kõigile tõenäoline. Kuke käitumine oli väga agressiivne.
No comments:
Post a Comment